Nädala teine pool

Oleme jõudnud oma töödega nädala teise poolde. Neljapäev oli täielikult mööbli restaureerimise päralt ning keskendusime poleerimiseks mõeldud plaatide ettevalmistamisele.

Alustasime puidu pooride täitmisega. Selleks valmistasime nn padja (tampoon), mis kokkupandult meenutab hiirt – ühest otsast veidi teravam. Terav ots võimaldab paremini pääseda sisenurkadesse.

Kasutasime pimsskivipulbrit, tampooni ja piiritust. Tööprotsess oli järgmine: pinnale puistasime väikese koguse pulbrit, tampooni sisse lisasime piiritust ning pinda hõõrusime ringjate liigutustega. Töö kestus sõltub puidu pooride suurusest – meie plaatide puhul ei olnud need eriti suured, kuid protsessi tuli siiski teha mitmes etapis ning mitmel päeval, et piiritus jõuaks täielikult aurustuda ja tulemus jääks ühtlane.

Restaureerimise tunnis eemaldas Margus tooliraamilt pitskruvid ning avastas, et üks detail oli veidi nihkunud – mitte palju, kuid piisavalt, et tulemus ei olnud perfektne. Probleem lahendati kompressiga: kasutati vatti ja metüületüülketooni (MEK), kaeti kilega ja lasti umbes 30 minutit mõjuda. Seejärel kuumutati kohta kuumaõhupuhuriga ning detail suruti uuesti õigesse asendisse klotside ja pitskruvide abil.

MEK on tugev lahusti, mida kasutatakse näiteks vanade liimijääkide eemaldamiseks, pindadelt rasvajääkide eemaldamiseks enne liimimist ning mõnede viimistlusmaterjalide lahustamiseks. Tegemist on oluliselt tugevama ainega kui atsetoon või piiritus, mistõttu tuleb seda kasutada ettevaatlikult. Hiljem tegeles Margus karkassilt liimijääkide eemaldamisega. 

Siinkohal ka väike täpsustus varasema töö kohta – purunenud detailide tugevdamiseks kasutas Margus puittüüblite asemel 4 mm läbimõõduga ja 150 mm pikkuseid karbonvardaid. See võimaldas eemaldada minimaalselt puitu ning samas tugevdada murdekohta pikemas ulatuses.

                                                                                                                                                                         

Ülle ja Tiina said katsetada erinevaid aineid toolide viimistluse peal. Taastamiseks oli väga hea aine LaboVERTi Gamma, mida tuli kanda peale ühe õrna kihina. Gamma elustas viimistlust. Kuna suurem osa toolide pinnast oli kriimustatud, siis nende toolide puhul otsustati eemaldada viimistlust. Selleks kasutati LaboVERT Primot. Esmalt lahjendati ainet veega, kuid otsutati viimistluse eemaldamiseks kasutada 100% ainet.

Reede algas puidulõike tunniga. Õpetaja Stephane andis Margusele uue ülesande – viisnurga ehk pentagrammi lõike. Juhendmaterjalist võis järeldada, et tegemist on eksamiülesandega. Esmapilgul lihtne, kuid tegelikult väga täpsust nõudev töö – juba kujutise korrektne puidule kandmine on omaette väljakutse.

Ülle ja Tiina jätkasid akantuselehega tööd. Samal ajal tegi Stephane koos paari õpilasega ettevalmistusi reisiks Haapsallu.

Saabus laupäev – avanes võimalus külastada kaugemaid sihtkohti. Valisime sihiks Carcassonne’i.

Kohale jõudes ootas meid muljetavaldav vanalinn ja tugev tuul – nähtus, mis on piirkonnas üsna tavaline ja esineb umbes 200 päeval aastas. Alustasime all-linnast, kus leidub rohkelt poode, kohvikuid ja restorane, ning suundusime seejärel kindlusesse – Cité de Carcassonne’i.

Tegemist on ühe Euroopa paremini säilinud keskaegse kindlustatud linnaga, mille ajalugu ulatub antiikaega. Linnus kujunes peamiselt 12.–13. sajandil ning on tuntud oma kahekordsete kaitsemüüride poolest – ligi 3 km müüre ja üle 50 torni. Tänapäeval kuulub see UNESCO maailmapärandi nimistusse. Carcassoni tornid ja müürid meenutasid Tallinna vanalinna.

Kindluses külastasime Saint-Nazaire basiilikat, mis ühendab romaani ja gooti arhitektuuri ning on tuntud oma vitraažide poolest. Jalutasime ka välismüüridel ning kasutasime audiogiidi, mis aitas kogu kompleksi paremini mõista.

Tagasiteeks valisime käänulise mägitee, kust avanesid kaunid vaated Mazamet’ linnale ja Mustamäele ehk Mountagne Noire`le. Õhtu lõpetuseks pakkus Ülle kooki ning mahlaklaasi 😊 taga panime paika järgmise päeva plaani.

Pühapäeval külastasime Gouffre Géant de Cabrespine’i koopaid. Tegemist on ühe Euroopa suurima maa-aluse koopaga – selle keskne saal ulatub ligi 250 meetri sügavusele ning jätab väga võimsa mulje.

Koopas nägime mitmeid erilise kujuga lubjakivimoodustisi. Üheks meeldejäävaimaks elamuseks oli klaasplatvorm sügava kuristiku kohal, kus seistes avanes vaade otse koopasügavikku.

Pärast koopakülastust suundusime väiksesse asulasse jõe kaldal - Burlatsi . Burlats on tuntud oma hästi säilinud keskaegse miljöö poolest: kitsad tänavad, kivimajad ja ajaloolised hooned loovad autentse atmosfääri. Üheks silmapaistvamaks ehitiseks on paviljon Adélaïde, mis on seotud piirkonna aadlipärandiga.

 

Uus vanasõna  - Pratsusmaal saab süüa siis kui saab, mitte siis kui tahad!